North Saami and South Saami/Regression tests

From Apertium
Jump to navigation Jump to search


Run with t/update-latest and then check svn diff t to compare against previous test results (or read t/latest-regression.results). Note that the script adds a period to the end of all lines that are not terminated by punctuation.

See also Pending tests.

Subjunctions

deleting ahte

  • (sme) Ja Ipmil oinnii ahte dat lei buorre. → Jïh Jupmele vuejnieji dïhte lij hijven.

Verbs

  • (sme) ii leat ieš sápmelaš → ij leah jïjtje saemie
  • (sme) Ale boađe. → Aellieh båetieh.

Negation

  • (sme) Mun in boahtán. → Idtjim manne båetieh.
  • (sme) Mun in boađe. → Im manne båetieh.
  • (sme) Mun in boađále. → Im manne båetieh.
  • (sme) Mun in bođeš. → Im manne båetieh.

Adjective agreement

  • (sme) Dat lea buorre biila. → Dïhte buerie bïjle.
  • (sme) Mun vuoján buriin biillain. → Manne buerie bïjline vuajam.
  • (sme) Mun oainnán buori biilla. → Manne buerie bïjlem vuajnam.

Copula constructions

If you in the source language have a verb "lea" in Ind+Prs , then removed the "lea" in the target language.

  • (sme) Áhčči lea ruovttus. → Aehtjie gåetesne.

muvhte, gellie,

  • (sme) Čuovo muhtin muora olles jagi. → Dåeredh muvhtem moerem abpe jaepiem.
  • (sme) Muhtin guovlluin leat muorat. → Muvhtene dajvesne leah moerh. :: OBS Numeral
  • (sme) Muorat leat buot máilmmiosiin. → Moerh leah gaajhkene vearteneboelhkesne. :: OBS Numeral
  • (sme) Muhtun muoras lea olmmoš. → Muvhtene moeresne lea almetje.
  • (sme) Galli lanjas leat olbmot? → Gelline tjïehtjelisnie leah almetjh?

Numeral phrases

  • (sme) Mus leat guokte láibbi. → Mov leah göökte laejpieh.
  • (sme) Válden golmma guoli meađđemiid. → Golmen guelien mietenh vaeltiejim. :: Men burde det være dette(OHM): guelmien guelien, golmen guelien
  • (sme) Mun darvvihin GPS golmma guollái. → Manne GPS:m golmen gualan dibrehtim. :: Men burde det være dette(OHM): guelmien gualan, golmen gualan
  • (sme) Mun válden guokte guoli mielde. → Manne göökte guelieh mealtan vaeltiejim.
  • (sme) Bussá borrá golbma guoli. → Gaahtoe golme guelieh bårra. :: Men burde det være dette(OHM): golme guelieh
  • (sme) Ipmil sivdnidii guokte stuorra čuovgga. → Jupmele göökte stoere tjoevkh sjugniedi.
  • (sme) Mun vuvden girjjiid golmma olbmui. → Manne gærjah golmen almetjasse doekim.
  • (sme) Sámediggi árvvoštallá 9 suohkana. → Saemiedigkie 9 tjïelth vierhtiedalla.
  • (sme) Attán dan guovtti guollái. → Dejtie göökte guelide vadtam.
  • (sme) Mun darvvihan GPS dán golmma guollái. → Manne GPS:m daejtie golme guelide dibrehtem.
  • (sme) Dán golmma guolis leat meađđemat. → Daejnie golme gueline leah mietenh.
  • (sme) Mun válddán iskosa dán golmma guolis. → Manne pryövenassem daejstie golme guelijste vaaltam.
  • (sme) Mun boađán dainna golmmain guliin. → Manne dej golme gueliejgujmie båatam.
  • (sme) Mun válddán dán golmma guoli meađđemiid. → Manne daaj golme gueliej mietienidie vaaltam.

acc/gen

  • (sme) Dat lea máná biila → Dïhte maanan bïjle


Habitiv:

If you in the source language have a noun in lokativ followed by the verb leat/lea, then put the noun in genitiv in the target language.

Example:

  • (sme) Mus lea beana. → Mov lea bïenje.

borranmiella, goiku

If you in the source language have a +Pron+Pers or noun in lokativ followed by the verb leat/lea and then the words "Sulten/borranmiella" or "Tørst/go" than then put the lokativ +Pron+Pers or noun in sg. nominativ f.eks "manne" with the verbs "bårrestohtedh" or "gåjhkelovvedh", ofcourse personbøyd i forhold til Pron+Pers.

  • (sme) Mus lea borranmiella. → Manne bårrestovvem.
  • (sme) Mis lea borranmiella. → Mijjieh bårrestovvijibie.
  • (sme) Mus lea goiku. → Manne gåjhkelovvem.


Copula constructions

  • (sme) Mun lean studeanta. → Manne studeente.
  • (sme) Dat lea fiskes biila. → Dïhte viskes bïjle.

Questions

  • (sme) Goas don lihkat? → Gåessie datne tjuedtjelh?
  • (sme) Goas lihkat? → Gåessie tjuedtjelh?
  • (sme) Galggango riŋget? → Edtjem ringkedh?


Nouns

  • (sme) Politihkka lea don ja mun → Politihke lea datne jïh manne
  • (sme) Válga ja jienastuslohku → Veeljeme jïh veeljemelåhkoe
  • (sme) Sámedikki birra → Saemiedigkien bïjre
  • (sme) Hotealla eaiggát → Hotellen aajhtere

Cases

  • (sme) Sámedikki mearrádus. → Saemiedigkien nænnoestahke.
  • (sme) Mánáidskuvlla son váccii Praahkes, reálaskuvlla Rørosas, landsgymnása Orkdaeles ja šibitdoavtterallaskuvlla Oslos. → Maanaskuvlem dïhte Praahkesne vaedtsieji, realskuvlem Plassjesne, landsgymnaasem Orkdaelesne jïh veterinærjïlleskuvlem Oslovisnie.
  • (sme) Ášši DC 002/12. → Aamhtese DC 002/12.

orru leamen

If you in the source language have a Ind+Prs+Sg3 of "orrut" and the Actio+Ess of "leat" leamen, then put the Ind+Prs+Sg3 og the werb of "vååjnedh" og "govledh" (Lexical. Selection)

  • (sme) Diet orru leamen somá. → Doete luste vååjnoe.
  • Kommentar: mulig oversetting er også : Dïhte luste govloe.
  • Kommentar: mulig oversetting er også : Dïhte luste dobtoe.

oaivi (sg.)=>åejjieh (pl.)

  • (sme) Mus lea oaivi bávččas. → Mov åejjieh saejriedieh.

earret eará

  • (sme) Suohkaniin lea mearridanváldi earret eará almmolaš čujuhusaid dáfus. → Tjïelti leah nænnoestimmiereaktah gaskem jeatjah byjjes årromesijjiej dïete.

Årstall

  • (sme) Paul Fjellheim lea riegádan 1931:s. → Paul Fjellheim jaepien 1931 reakadamme.
  • (sme) Jagis 2001 nammaduvvui son mielláhttun Sámi vuoigatvuođalávdegoddái. → Jaepien 2001 dïhte lïhtseginie Saemien reaktanmoenehtsasse nommehtovvi.

TALLORD: 4:

For tallet 1, 21, 31, 41, 51, 61 etc.

  • (sme) Mus lea okta guolli. → Mov lea akte guelie.
  • (sme) Mun dohppen ovtta guoli. → Manne aktem gueliem dïjpem.
  • (sme) Diet leat ovtta guoli meađđemat. → Doeh akten guelien mietenh.
  • (sme) Dan adden ovtta guollái. → Dam akten gualan vedtiejim.
  • (sme) Ovtta guolis lei dielku. → Aktene guelesne lij flïehke.
  • (sme) Dat bođii ovtta guolis. → Dïhte aktede gueleste båetieji.
  • (sme) Áhkku bođii ovttain guliin. → Aahka aktine gueline båetieji.
  • (sme) Dát rehkenastojuvvo oktan guollin. → Daate aktine gueline ryöknesåvva.
  • (sme) Válden iskosa guovtti guolis. → Pryövenassem gööktede gueleste vaeltiejim.
  • (sme) Dát golbma guoli leat buoremusat. → Daah golme guelieh bööremes.
  • (sme) Mun válddán dán golbma guoli. → Manne daejtie golme guelide vaaltam.
  • (sme) II Evttohusat ja mearkkašumit. → II Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh.
  • (sme) Dát leat guovtti guoli meađđemat. → Daah göökten guelien mietenh.
  • (sme) Guovtti guolis ledje dákkárat. → Gööktene guelesne lin dagkerh
  • (sme) Áhkku bođii golmmain guliin. → Aahka golmine gueline båetieji. :: Men burde det være dette(OHM): golmine gueline
  • (sme) Diet rehkenastojuvvo golbman guollin. → Doete golmine gueline ryöknesåvva. :: Men burde det være dette(OHM): golmine gueline
  • (sme) Áhkku bođii guvttiin guliin. → Aahka gööktine gueline båetieji.
  • (sme) Diet rehkenastojuvvo guoktin guollin. → Doete gööktine gueline ryöknesåvva.
  • (sme) Jávrris leat golbma guoli. → Jaevresne leah golme guelieh. :: Men burde det være dette, (OHM): golme guelieh
  • (sme) Golmma guolis ledje meađđemat. → Golmene guelesne lin mietenh. :: Men burde det være dette(OHM): golmede gueleste
  • (sme) Dalle go áhčči lei čieža jagi. → Dellie goh aehtjie lij tjïjhtje jaepieh. :: Bergsland
  • (sme) Sápmelaččat orrot njealji riikkas. → Saemieh njieljene rïjhkesne årroeh. :: or årroeminie
  • (sme) Sámegiela hálddašanguovllus leat dál 9 suohkana. → Saemiengïelen reeremedajvesne leah daelie 9 tjïelth.
  • (sme) Olbmot fárrejit 9 suohkanii. → Almetjh 9 tjïeltese juhtieh.

Månnoeh + Pl+Nom

  • (sme) Moai Laarain bođiime ruoktot. → Månnoeh Laarah gåetide båetiejimen.
  • (sme) Moai áhčiin bođiime ruoktot. → Månnoeh aehtjieh gåetide båetiejimen.


jïh/gon/gonnoeh + sg.-pl:

ja=> gon eller gonnoeh når noe hører sammen, utgjør et par = f.eks "mor og far","bestemor og bestefar" + Legg også merke til at når du setter sammen parord, så må det siste ordet, f.eks "far" stå i Nominativ- Plural.=> "tjidtjie gon aehtjieh" eller "tjidtjie gonnoeh aehtjieh". aahka gonnoeh aajjah, tjidtjie gonnoeh aehtjieh = (Transfer Rule) Altså i de ordene som har konjunksjonen "gonnoeh" skal ha det siste lemma i Nominativ. Plural.

  • (sme) eadni ja áhčči. → tjidtjie gonnoeh aehtjieh.
  • (sme) Siessá ja máhka. → Seasa gonnoeh maakh.
  • (sme) Muoŧŧá ja máhka. → Muahra gonnoeh maakh.
  • (sme) Goaski ja máhka. → Gåeskie gonnoeh maakh.
  • (sme) Ipmi ja eanu. → Jijmie gonnoeh jyönh.
  • (sme) Ipmi ja čeahci. → Jijmie gonnoeh tjietsieh.
  • (sme) Ipmi ja eahki. → Jijmie gonnoeh jiekieh.
  • (sme) Attán juovlaskeaŋkka eadnái ja áhččái. → Jåvlevadtesem tjidtjie gonnoeh aahtjan vadtam.

ellers er "ja"=> "jïh" i f.eks "gáffe ja láibi" => kaaffe jïh laejpie" (Lexical Selection)

  • (sme) gáffe ja láibi. → kaaffe jïh laejpie.

Word order

  • (sme) Mun čálán girjji. → Manne gærjam tjaalam.
  • (sme) Odne čálán dálu birra. → Daenbiejjien gåetien bïjre tjaalam.
  • (sme) Odne lean čállán girjji. → Daenbiejjien gærjam tjaaleme.
  • (sme) Álggus Ipmil sivdnidii almmi ja eatnama. → Aalkoevisnie Jupmele elmiem jïh eatnemem sjugniedi.
  • (sme) Ipmil gohčodii čuovgga beaivin ja seavdnjadasa idjan. → Jupmele tjoevkem biejjine gåhtjoeji jïh jemhkelem jïjjine.
  • (sme) Ipmil gohčodii gomuvuođa albmin. → Jupmele gåpmahtassem elmine gåhtjoeji.
  • (sme) Ráđđi doaibmá Sámedikki ráđđehussan. → Raerie Saemiedigkien reerenassine jåhta. :: goh?
  • (sme) Son bođii mu maŋis. → Dïhte mov mïnngesne båetieji.
  • (sme) Goahccemuoraiguin huksejit viesuid ja ráhkadit báhpára. → Gåehtsuvemoerigujmie gåetieh bigkieh jïh paehperem darjoeh.
  • (sme) Goahccemuoraiguin huksejit earret eará viesuid ja ráhkadit báhpára. → Gåehtsuvemoerigujmie gaskem jeatjah gåetieh bigkieh jïh paehperem darjoeh.
  • (sme) Sámi giellaguovddážiid evalueren galgá čájehit movt giellaguovddážat leat organiserejuvvon ja movt dat devdet Sámedikki mihttomeriid. → Saemien gïelejarngi vuarjasjimmie edtja vuesiehtidh guktie gïelejarngh öörnesovveme jïh guktie dah Saemiedigkien ulmieh dievhtieh.
  • (sme) Dievasčoahkkinjođihangotti árvalus mearriduvvui ovttajienalaččat. → Dïevestjåanghkoejuhtiehtimmiemoenehtsen åssjele aktenraeresne nænnoestovvi
  • (sme) Mun orun ruovttus. → Manne gåetesne årroem.