North Saami and South Saami/Regression tests

Run with t/update-latest and then check svn diff t to compare against previous test results (or read t/latest-regression.results). Note that the script adds a period to the end of all lines that are not terminated by punctuation.

See also Pending tests.

Word order

Verb

• (sme) Mun čálán girjji. → Manne gærjam tjaalam.
• (sme) Odne čálán dálu birra. → Daenbiejjien gåetien bïjre tjaalam.
• (sme) Odne lean čállán girjji. → Daenbiejjien leam gærjam tjaaleme.
• (sme) Álggus Ipmil sivdnidii almmi ja eatnama. → Aalkoevisnie Jupmele elmiem jïh eatnemem sjugniedi.
• (sme) Ipmil gohčodii čuovgga beaivin ja seavdnjadasa idjan. → Jupmele tjoevkem biejjine gåhtjoeji jïh jemhkelem jïjjine.
• (sme) Ipmil gohčodii gomuvuođa albmin. → Jupmele gåpmahtassem elmine gåhtjoeji.
• (sme) Ráđđi doaibmá Sámedikki ráđđehussan. → Raerie Saemiedigkien reerenassine jåhta. :: goh?
• (sme) Son bođii mu maŋis. → Dïhte mov mïnngesne bööti.
• (sme) Goahccemuoraiguin huksejit viesuid ja ráhkadit báhpára. → Gåehtsuvemoerigujmie gåetieh bigkieh jïh paehperem darjoeh.
• (sme) Goahccemuoraiguin huksejit earret eará viesuid ja ráhkadit báhpára. → Gåehtsuvemoerigujmie gaskem jeatjah gåetieh bigkieh jïh paehperem darjoeh.
• (sme) Sámi giellaguovddážiid evalueren galgá čájehit movt giellaguovddážat leat organiserejuvvon ja movt dat devdet Sámedikki mihttomeriid. → Saemien gïelejarngi evalueereme galka vuesiehtidh guktie gïelejarngh leah öörnesovveme jïh guktie dah Saemiedigkien ulmieh dievhtieh.
• (sme) Dievasčoahkkinjođihangotti árvalus mearriduvvui ovttajienalaččat. → Dïevestjåanghkoejuhtiehtimmiemoenehtsen åssjele aktenraeresne mieriedovvi.
• (sme) Mun orun ruovttus. → Manne gåetesne årroem.
• (sme) Álggos lei son njunnožis oažžut skuvlla álggahuvvot, maŋŋil šattai son skuvlla vuosttaš váldooahpaheaddjin. → Aalkoelisnie dïhte njueniehkisnie åadtjodh skuvlem aelkiehtovvedh, mænngan dïhte skuvlen voestes åejvielohkehtæjjine sjïdti.
• (sme) Sámediggeráđđi ádde ahte dáhpáhus lea maŋidan departemeantta ja ráđđehusa barggu. → Saemiedigkieraerie guarkoe ahte deahpadimmie lea departementen jïh reerenassen barkoem soejmehtamme.
• (sme) Nu šattai stuorit dárbu dasa ahte skuvllain álget oahpahit boazodoalu birra. → Nimhtie stoerebe daerpiesvoete dïsse sjïdti ahte skuvline aelkieh båatsoen bïjre ööhpehtidh.
• (sme) Dalle go mii oruimet doppe. → Dillie goh mijjieh debpene årroejimh.
• (sme) Muhtun diliin lea várra váttis beassat eret das ahte boahtá sierralohpeohcan kulturmuitolága mearrádusain beassat jávkadit guoskevaš kulturmuittuid ovdalgo huksen álggahuvvo. → Muvhtine tsiehkine lea kaanne geerve destie bïesedh ahte båata sjïereluhpieohtsemen kultuvremojhteselaaken nænnoestahkijste åadtjodh sjyöhtehke kultuvremojhtesh nåhkehtidh aarebi goh bigkeme aelkiehtåvva.

Subjunctions

deleting ahte

Negation

• (sme) Mun in boahtán. → Idtjim manne båetieh.
• (sme) Mun in goassege boađe. → Im manne gåessie gænnah båetieh.
• (sme) ii leat ieš sápmelaš → ij leah jïjtje saemie
• (sme) Ale boađe. → Aellieh båetieh.
• (sme) Dat ii leat imaš. → Ij leah rovnege.

Adjective agreement

• (sme) Dat lea buorre biila. → Dïhte buerie bïjle.
• (sme) Mun vuoján buriin biillain. → Manne buerie bïjline vuajam.
• (sme) Mun oainnán buori biilla. → Manne buerie bïjlem vuajnam.

muvhte, gellie,

• (sme) Čuovo muhtin muora olles jagi. → Dåeredh muvhtem moerem abpe jaepiem.
• (sme) Muhtin guovlluin leat muorat. → Muvhtine dajvine leah moerh.
• (sme) Muorat leat buot máilmmiosiin. → Moerh gaajhkene eatnemeboelhkesne. :: OBS Numeral
• (sme) Muhtun muoras lea olmmoš. → Muvhtene moeresne lea almetje.
• (sme) Galli lanjas leat olbmot? → Gelline tjïehtjelisnie leah almetjh?

Numeral phrases

One

For tallet 1, 21, 31, 41, 51, 61 etc.

• (sme) Mus lea okta guolli. → Mov lea akte guelie.
• (sme) Mun dohppen ovtta guoli. → Manne aktem gueliem dïjpem.
• (sme) Diet leat ovtta guoli meađđemat. → Doeh akten guelien mietenh.
• (sme) Dan adden ovtta guollái. → Dam akten gualan vedtim.
• (sme) Ovtta guolis lei dielku. → Akten guelien lij flïehke.
• (sme) Dat bođii ovtta guolis. → Dïhte aktede gueleste bööti.
• (sme) Áhkku bođii ovttain guliin. → Aahka aktine gueline bööti.
• (sme) Dát rehkenastojuvvo oktan guollin. → Daate aktine gueline ryöknesåvva.

• (sme) Sámegiella lea okta dehálaš vuođđogeđggiin. → Saemiengïele lea akte dejstie vihkeles maadthgierkijste.
• (sme) Sámegiella lea okta dain dehálaš vuođđogeđggiin. → Saemiengïele lea akte dejstie vihkeles maadthgierkijste.

Nominative

• (sme) Mus leat guokte láibbi. → Mov leah göökte laejpieh.
• (sme) Jávrris leat golbma guoli. → Jaevresne leah golme guelieh. :: Men burde det være dette, (OHM): golme guelieh
• (sme) Dalle go áhčči lei čieža jagi. → Dillie goh aehtjie lij tjïjhtje jaepieh. :: Bergsland
• (sme) Sámegiela hálddašanguovllus leat dál 9 suohkana. → Saemiengïelen reeremedajvesne leah daelie 9 tjïelth.
• (sme) Dát golbma guoli leat buoremusat. → Daah golme guelieh leah bööremes.

Accusative

• (sme) Mun válden guokte guoli mielde. → Manne göökte guelieh mealtan veeltim.
• (sme) Bussá borrá golbma guoli. → Gaahtoe golme guelieh bårra. :: Men burde det være dette(OHM): golme guelieh
• (sme) Ipmil sivdnidii guokte stuorra čuovgga. → Jupmele göökte stoere tjoevkh sjugniedi.
• (sme) Sámediggi árvvoštallá 9 suohkana. → Saemiedigkie 9 tjïelth vierhtiedalla.
• (sme) Sámediggeráđđi lea dán áigodagas doallan 7 čoahkkima ja lea meannudan 68 ášši. → Saemiedigkieraerie lea daennie boelhkesne 7 tjåanghkoeh åtneme jïh lea 68 aamhtesh gïetedalleme.
• (sme) Mun válddán dán golbma guoli. → Manne daejtie golme guelide vaaltam.

Genitive

• (sme) Dát leat guovtti guoli meađđemat. → Daah göökten guelien mietenh.
• (sme) Válden golmma guoli meađđemiid. → Golmen guelien mietenh veeltim. :: (OHM): guelmien guelien, golmen guelien
• (sme) Mun válddán dán golmma guoli meađđemiid. → Manne daaj golme gueliej mietienidie vaaltam.

Illative

• (sme) Olbmot fárrejit 9 suohkanii. → Almetjh 9 tjïeltese juhtieh.
• (sme) Mun darvvihin GPS golmma guollái. → Manne golmen gualan GPS:m dibrehtim. :: (OHM): guelmien gualan, golmen gualan
• (sme) Mun vuvden girjjiid golmma olbmui. → Manne golmen almetjasse gærjah doekim.
• (sme) Mun darvvihan GPS dán golmma guollái. → Manne daejtie golme guelide GPS:m dibrehtem.
• (sme) Attán dan guovtti guollái. → Dejtie göökte guelide vadtam.

Elative

• (sme) Válden iskosa guovtti guolis. → Gööktede gueleste pryövenassem veeltim.
• (sme) Mun válddán iskosa dán golmma guolis. → Manne daejstie golme guelijste pryövenassem vaaltam.

Inessive

• (sme) Golmma guolis ledje meađđemat. → Golmen guelien lin mietenh. :: (OHM): golmede gueleste
• (sme) Sápmelaččat orrot njealji riikkas. → Saemieh njieljene rïjhkesne årroeh. :: or årroeminie
• (sme) Dán golmma guolis leat meađđemat. → Daan golmen guelien leah mietenh.

Comitative

• (sme) Áhkku bođii golmmain guliin. → Aahka golmine gueline bööti. :: (OHM): golmine gueline
• (sme) Mun boađán dainna golmmain guliin. → Manne dej golme gueliejgujmie båatam.

Essive

• (sme) Diet rehkenastojuvvo golbman guollin. → Doete golmine gueline ryöknesåvva. :: (OHM): golmine gueline

Årstall

• (sme) Paul Fjellheim lea riegádan 1931:s. → Paul Fjellheim lea reakadamme jaepien 1931.
• (sme) Sámediggeráđđi lea 2013 bušeahtas evttohan ahte .. → Saemiedigkieraerie lea jaepien 2013 beetnehsoejkesjisnie uvtedamme ahte ..
• (sme) Gitta jagi 2007 rájes lea sámediggeráđđi árjjalaččat bargan dan ala ahte sámi mánát geat leat mánáidsuodjalusa fuolahusas, galget oažžut vuoigatvuođaid sin kultuvrii, ja galget beassat hállat sin giela. → Öövre jaepien 2007 raejeste saemiedigkieraerie lea eadtjohkelaakan dejnie barkeme ahte saemien maanah gïeh maanavaarjelimmien hoksesne, gelkieh sijjen kultuvrese reaktah åadtjodh, jïh gelkieh åadtjodh sijjen gïelem soptsestidh.
• (sme) Son lei Norgga Boazosápmelaččaid riikkasearvvi jođiheaddji 1965-73. → Dïhte Nöörjen Båatsoesaemiej Rijhkesaervien juhtiehtæjja jaepiej 1965-73.
• (sme) Rievdademiid maŋŋil, jagiin 1949 ja 1972. → Jarkestimmiej mænngan, jaepiej 1949 jïh 1972.

Special numeral expressions

• (sme) II Evttohusat ja mearkkašumit. → II Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh.
• (sme) Stáhtabušeahta rámmat leat lassánan sullii 5 % jahkásaččat. → Staatebeetnehsoejkesjen mierieh leah medtie 5 % fïerhten jaepien læssanamme.

Tidsuttrykk

• (sme) Čoahkkin lea guovvamánus 2013 → Tjåanghkoe goevten 2013

Habitiv:

• (sme) Mus lea beana. → Mov lea bïenje.

Copula constructions

If you in the source language have a verb "lea" in Ind+Prs , then removed the "lea" in the target language.

• (sme) Áhčči lea ruovttus. → Aehtjie gåetesne.
• (sme) Mun lean studeanta. → Manne studente.
• (sme) Dat lea fiskes biila. → Dïhte viskes bïjle.

Questions

• (sme) Goas lihkat? → Gåessie tjuedtjelh?
• (sme) Galggango riŋget? → Galkem ringkedh?

Adpositions

from pr to post

• (sme) Paul Fjellheim lea riegádan 1931:s, ja lea bajásšaddan Fjellheim báikkis, dalá Praahke suohkanis, davábealde Rørosa, gos váhnemat barggaiga sihke boazodoaluin ja šibitdoaluin. → Paul Fjellheim lea reakadamme jaepien 1931, jïh lea Fjellheimen sijjesne byjjenamme, dejpeladtje Praahken tjïeltesne, Plassjen noerhtelen, gusnie eejhtegh dovne båatsojne jïh spidtjeburrine barkigan.

Adjective agreement

• (sme) Sámi áššiide juolluduvvo unnit ruhta. → Saemien aamhtesidie vaenebe beetnege laeviehtåvva.
• (sme) stuorit juolludeamit sámi áššiide.. → stoerebh laeviehtimmieh saemien aamhtesidie..

Cases

Elative

• Elative, even if there is no elative verb
• (sme) Permišuvnnat olles dievasčoahkkimis. → Permisjovnh abpe dïevestjåanghkoste.
• (sme) 35 ášši dáin leat doarjjaáššit. → 35 aamhtesh daejstie leah dåarjoeaamhtesh.

from Gen to Acc

• (sme) Son orru doppe miehtá jagi. → Dïhte debpene abpe jaepiem orre.

• (sme) Dattetge lea dárbu dovddahit dan čielgasit láhkaásahusain mat gusket mánáid bearráigeahččamii biebmoruovttuin ja mánáidsuodjalanásahusain, cealká Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma. → Daerpies darhkan dam tjïelkeslaakan laakenjoelkedassine jiehtedh mah maanaj vuartasjimmiem jieliehtimmiegåetine jïh maanajvaarjelimmieinstitusjovnine dijpieh, saemiedigkieraerien lïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.

from Illative to Inessive

• (sme) Muhtun suohkanat geavahit olu ruđa bálvalit álbmoga sámegillii. → Muvhth tjïelth jïjnjem beetnegem nuhtjieh saemiengïelese åålmegem hoksehtidh.

from nomact Illative to infinitive

• (sme) Sis leat buoret vejolašvuođat giellaoahppamii. → Dej leah buerebh nuepieh gïelem lïeredh.
• (sme) Dus lea seammás geatnegasvuohta oassálastit aktiivvalaččat ulbmiliid juksamii. → Dov lea seammasïenten dïedte mealtan årrodh eadtjohkelaakan ulmide jaksedh.
• (sme) Dus lea vuoigatvuohta oažžut oahpahusa mearriduvvon oahppoplána mielde, muhto dus lea seammás geatnegasvuohta oassálastit aktiivvalaččat ulbmiliid juksamii ja oassálastit iežat oahppanbarggu plánemii ja árvvoštallamii. → Dov lea reakta mieriedovveme learoesoejkesjen mietie ööhpehtimmiem åadtjodh, mohte dov lea seammasïenten dïedte mealtan årrodh eadtjohkelaakan ulmide jaksedh jïh mealtan årrodh jïjtjedh lïeremebarkoem soejkesjidh jïh vierhtiedalledh.

from nomact to sentence

• (sme) Sámediggi háliida váikkuhit ealáhusovddideapmái. → Saemiedigkie sæjhta stuvredh guktie jieliemasse evtiedåvva.
• (sme) Lea dehálaš ahte nu oallugat go vejolaš ohppet giela sirdima bokte giellaguddiin. → Vihkele ahte dan jïjnjesh goh gåarede gïelem lierieh gosse gïeleguedtiejijstie sarta.

NomAct and Actio

• (sme) Ii oktage máhte nu bures muitalit boazodoalloskuvlla álggaheami birra go Paul Fjellheim. → Ij guhte gænnah maehtieh dan hijvenlaakan båatsoeburrieskuvlen aelkiehtimmien bïjre soptsestidh goh Paul Fjellheim.

Actio Essive

• (sme) Don galggat leat mielde ráhkadeamen buori bargobirrasa ja buriid bargodiliid. → Datne galkh mealtan buerie barkoebyjresem jïh buerie barkoetsiehkieh darjodh.
• (sme) Fálaldat lea mielde nanneme giellageavaheami. → Faalenasse lea mealtan gïeleåtnoem nænnoestidh.
• (sme) Fálaldat lea mielde ovddideame ja nanneme giellageavaheami. → Faalenasse lea mealtan gïeleåtnoem evtiedidh jïh nænnoestidh.

Pronouns

• (sme) Ieš jorgalusat leat maiddái midjiide ávkin go bargat viidáseappot prográmmain. → Dah jarkoestimmieh jïjtjh dovne mijjese leah aevhkine gosse vijriebasse programmine barkebe.
• (sme) Lea juohke ovtta ovddasvástádus seailluhit giela. → Lea fïereguhten dïedte gïelem vaarjelidh.
• (sme) Forum lágiduvvo juohke nuppi jagi. → Forume öörnesåvva fïerhten mubpien jaepien.
• (sme) juohke skuvlalanjas lea olmmoš. → fïerhtene skuvletjïehtjelisnie lea almetje.

Plural to singular

• (sme) Doalut álget dii. 11.30. → Arrangemente ts. 11.30 aalka.
• (sme) sis lei mearridanváldi. → dej lin nænnoestimmiereaktah.

-ge = gænnah / goh

-ge til gænnah:

• (sme) Dutkamuša vuođđun lea vuolggasadji mii ii nagot dahje hálitge váikkuhit dutkojuvvon dillái. → Dotkemen våaroeminie lea vualkoesijjie mij ij håajsoeh jallh sïjhth gænnah dotkeme tseahkan stuvredh.
• (iige oktage oahppi lohkan ahte son čállá eanet sámegillii go eanetlogugillii vaikko livččiige vástidan ahte hállá gal eanet sámegiela go eanetlogugiela) adsf. → idtji akte gænnah learohke jiehtieh gænnah dïhte jeenjebem saemiengïelese tjaala goh jienebelåhkoengïelese jalhts lidtjie vaestiedamme ahte soptseste gujht vielie saemiengïelem gosse jienebelåhkoengïelem.

neg-ge til gænnah etter hovedverb:

• (sme) Fágaoahpaheaddjit geat eai máhte sámegiela, oahpahit eanetlogugillii eaige sáhte veahkehit oahppi sámegillii. → Faagelohkehtæjjah gïeh eah saemiengïelem maehtieh, jienebelåhkoengïelese ööhpehtieh eah maehtieh gænnah saemiengïelese learohkem viehkiehtidh.
• (sme) eaige sii oaččo sámegielat doarjaga ruovttus skuvlaáiggis. → eah dah gåeteste skuvletïjjen saemiengïeleh dåarjoem åadtjoeh gænnah.

neg-ge til goh når det ikke er hovedverb:

• (sme) Dutkamuša bohtosat čujuhit ahte sámegiella ii báljo oidno iige gullo eanaš sámeohppiid dábáleamos čálamáhtolaš konteavsttain astoáiggis iige skuvllasge. → Dotkemen illedahkh tjaatsestieh ahte ij saemiengïele mahte vååjnh ij jeenjemes saemienlearohki sïejhmemes tjaalaldahkemaahtoen kontekstine eejehtstïjjesne govlh gænnah ij goh skuvlesne gænnah.
• (sme) dasgo sámegiella lea nu máŋgga oahppis vierisgiellan iige vuosttašgiellan. → juktie saemiengïele dan gellien learohken ammesgïeline ij goh voestesgïeline.

leatge, legg til gænnah etter subjektpredikativ

• (sme) Ortnega rievdadeapmi sáhttá váikkuhit dasa mo mii dulkot váldeoktavuođaid ja fápmoráhkadusaid gielaid gaskkas vaikko das ii leatge nu stuorra mearkkašupmi eará bohtosiid dáfus. → Öörnegen jarkestimmie maahta dam dijpedh guktie mijjieh gïeli gaskesne faamoetsiehkieh jïh faamoestruktuvrh doelhkestibie jalhts dan ij leah dan stoere mïerhkesjimmie gænnah jeatjah illedahki muhteste.
• (sme) iige dan dihte leat dárbu sirret vástádusaid bearrašiid mielde. → ij dan dïehre leah daerpies gænnah fuelhkiej mietie vaestiedassh raerhkedh.

leatge, legg til gænnah etter perfektum partisipp

• (sme) Vaikko dán govvosis in leatge sirren ohppiid riikkaid mielde dasgo oahppimearit eai leat nu stuorrát. → Jalhts daennie guvvesne im leah rïjhki mietie learohkh raarhkeme gænnah juktie eah learohkemierieh leah dan stoere.

• (sme) Hornbergera málles giellakonteaksta lea dákkár dilis ráddjejuvvon unnimus giellašiljuide iige dalle leat vejolaš juksat dássedettolaš čálamáhtu unnitlogugielas iige guovttegielaga gielaid gaskkas. → Hornbergeren goeresne gïelekontekste lea dagkeres tsiehkesne unnemes gïelesjaljojde gaertjiedovveme ij dillie gåaredh gænnah unnebelåhkoengïelesne balaansen tjaalaldahkemaahtoem jaksedh ij goh guektiengïeleguedtijen gïeli gaskesne.

vejolaš

lea vejolaš

• (sme) Ruovttosiiddu bokte lea vejolaš árvalit áššiid. → Nehtebielien baaktoe gåarede aamhtesh raeriestidh.
• (sme) Lea vejolaš addit stipeandda sihke joatkkaskuvlla ohppiide, ja allaskuvlla ja universiteahta studeanttaide. → Gåarede stipeendem vedtedh dovne jåarhkeskuvlen learoehkidie, jïh jïlleskuvlen jïh universiteeten studentide.
• (sme) Dan ášši ferte maiddá leat vejolaš loktet dálá Norgga ráđđehussii. → Dam aamhtesem tjuara aaj gåaradidh daaletje Nöörjen reerenassese lutnjedh.

ii leat vejolaš

• (sme) Ii leat vejolaš geavahit giela árgabeaivvis → Ij gåaredh aarkebiejjien gïelem nuhtjedh.
• (sme) Jus ii leat vejolaš → Jis ij gåaredh. :: Hvis det ikke går.

go vejolaš

• (sme) Mun muitalin nu ollu go vejolaš. → Manne soptsestim dan jïjnjem goh gåaradi.
• (sme) Buohkaide geat máhttet sámegiela, lea stuora árvu beassat sámástit nu olu oktavuođain go vejolaš. → Gaajhkesidie gïeh saemiengïelem maehtieh, lea stoere aarvoe åadtjodh saemiestidh dan jïjnjem goh gåarede.

lea go x vejolaš

• (sme) Lea go privatisttain vejolaš váldit dán fága? → Mejtie privatisti nuepie daam faagem vaeltedh?

vejolaš attribute

• (sme) Daid galget almmolaš eiseválddit geavahit, oktan vejolaš dárogiel namain. → Dejtie byjjes åajvaladtjh gelkieh nuhtjedh, nuepies daaroengïeleh nommine ektine.

1. lea leamaš vejolaš -> buektiehtidh+V+TV+PrfPrc

Special issues

borranmiella, goiku

If you in the source language have a +Pron+Pers or noun in lokativ followed by the verb leat/lea and then the words "Sulten/borranmiella" or "Tørst/go" than then put the lokativ +Pron+Pers or noun in sg. nominativ f.eks "manne" with the verbs "bårrestohtedh" or "gåjhkelovvedh", ofcourse personbøyd i forhold til Pron+Pers.

• (sme) Mus lea borranmiella. → Manne bårrestovvem.
• (sme) Mis lea borranmiella. → Mijjieh bårrestovvebe.
• (sme) Mus lea goiku. → Manne gåjhkelovvem.

mearkkašit

• (sme) Sámediggeráđđi oaivvilda ahte dat lea buoremus čoavddus. → Saemiedigkieraerien mïelen mietie dïhte bööremes tjoevtenje.
• (sme) Dat mearkkaša unnideami dehálaš sámi surggiin. → Dïhte jis unniedimmie vihkeles saemien suerkine.
• (sme) Dat mearkkaša ahte mun boađán ruoktot. → Dïhte jis gosse manne gåetide båatam.

boahtit fápmui

• (sme) Dát rievdadusat bohtet fápmui miessemánu 1. b. 2012 . → Daah jorkestimmieh suehpeden 1. b. 2012 aelkieh juhtedh .

orru leamen

If you in the source language have a Ind+Prs+Sg3 of "orrut" and the Actio+Ess of "leat" leamen, then put the Ind+Prs+Sg3 og the werb of "vååjnedh" og "govledh" (Lexical. Selection)

• (sme) Diet orru leamen somá. → Doete luste vååjnoe.
• Kommentar: mulig oversetting er også : Dïhte luste vååjnoe.
• Kommentar: mulig oversetting er også : Dïhte luste dobtoe.

• (sme) Orui amas, ahte son ii diehtán makkár máilbmi dál lei stobu olggobealde. → Ammeslaakan govli, idtji daejrieh magkeres eatneme daelie lij ståapoen ålkolen.

oaivi (sg.)=>åejjieh (pl.)

• (sme) Mus lea oaivi bávččas. → Mov åejjieh saejriedieh.

• Mus lea oaivi bávččas.|Mov lea åejjiesaejrehts. - also possible

sisa

• (sme) Mana sisa! → Tjaangh sïjse!
• (sme) Konvenšuvdnašiehtadallamat galget leat čađahuvvon viđa jagi sisa. → Konvensjovneraarahtallemh gelkieh vïjhtene jaepesne tjïrrehtovveme.
• (sme) Dieđáhusas lea guhkesáigásaš perspektiiva ja lea lunddolaš geahčadit dieđáhusa njealji jagi geahčen fas. → Bïevnesisnie lea guhkiesboelhke perspektijve jïh lea iemie bïevnesem gïehtjedidh njieljie jaepieh daestie viht.

dan duohken

• (sme) Sámegiela geavaheddjiidlogu lassáneapmi lea dan duohken ahte lea vejolaš geavahit sámegiela buot servodatsurggiin ja buot oktavuođain. → Saemiengïelen utnijilåhkoen læssanimmie båata destie mejtie gåarede gaajhkine siebredhsuerkine jïh gaajhkene lehkesne saemiengïelem nuhtjedh.

váste/várás

• (sme) Filmmat leat ráhkaduvvon mánáid ja nuoraid váste. → Filmh leah dorjesovveme maanaj jïh noeride.

ala

• (sme) Sámediggeráđđi lea bargan dan ala.. → Saemiedigkieraerie lea dejnie barkeme..

eret

• (sme) Okta sámi studeanta lei Hábmeris eret. → Akte saemien studente lij Hábmeristie.
• (sme) Lea váttis beassat eret. → Geerve destie bïesedh

lassin

• (sme) Dus lea, nu mo buot eará bargiin, vuoigatvuohta oahpposoahpamuša lassin maiddái čálalaš bargosoahpamuššii oahppofitnodagain. → Dov lea, goh gaajhki jeatjah barkiji, reakta lïerehtimmielatjkoen lissine dovne tjaaleldh barkoelatjkose learoesïeltine.

beassat fárrui

• (sme) 2010:s Raavrhvijhke suohkan ozai beassat fárrui sámegiela hálddašanguvlui. → jaepien 2010 Raavrhvijhken tjïelte ohtsi saemiengïelen reeremedajvese bïesedh.

atnit árvvus

• (sme) Gilis gal atne árvvus boazodoallonuoraid. → Voenesne gujht båatsoenoerh dan feejjen.

bokte

• (sme) Sámegiela stáhtus loktejuvvošii dan bokte ahte maiddái dáža mánát sáhttet oahppat giela. → Saemiengïelen staatuse dejnie lutnjesåvva ahte dovne daaroen maanah maehtieh gïelem lïeredh.
• (sme) Sámegiela stáhtus loktejuvvošii sámediggemearrádusa bokte. → Saemiengïelen staatuse saemiedigkienænnoestahkine lutnjesåvva.
• (sme) Sámegiela stáhtus loktejuvvošii nana giellaoahpahusa bokte. → Saemiengïelen staatuse nænnoes gïeleööhpehtimmine lutnjesåvva.
• (sme) oaččut teavsttaid e-boastta bokte. → e-påasten baaktoe teksth åadtjoeh.

doallat čoahkkima

• (sme) sii dollet čoahkkima → dah tjåanghkoem utnieh

čájehit ipmárdusa

• (sme) Lea maid hui mávssolaš ahte ovttagielat majoritehtagielagat čájehit ipmárdusa guovttegielaga giellaválljemii. → Lea aaj dan vihkele ahte aktengïeleh jienebelåhkoegïeleguedtijh guektiengïeleguedtijen gïeleveeljemem guarkah.

báhcit/mannat ealáhahkii

• (sme) Ovtta gaskka barggai son dieđalašveahkkebargin šibitdoavtterallaskuvllas ja 1976 rájis lei son guovllušibitdoavttir Rørosas gitta manai ealáhahkii. → Aktem gaskem dïhte daajroenviehkiebarkijinie veterinærjïlleskuvlesne barki jïh 1976:n raejeste dïhte dajvenveterinæære Plassjesne öövre gosk voeresbaalhkam dåastoeji.

oassálastit

• (sme) Dus lea seammás geatnegasvuohta oassálastit aktiivvalaččat ulbmiliid juksamii ja oassálastit iežat oahppanbarggu plánemii ja árvvoštallamii. → Dov lea seammasïenten dïedte mealtan årrodh eadtjohkelaakan ulmide jaksedh jïh mealtan årrodh jïjtjedh lïeremebarkoem soejkesjidh jïh vierhtiedalledh.
• (sme) go oassálastet dákkár giellabesiin.. → gosse mealtan dagkeres gïelebiesine..
• (sme) go lea oassálastán dákkár giellabesiin.. → gosse lea mealtan dagkeres gïelebiesine..

oažžut dieđu

• (sme) De ožžon dieđu ahte → Dellie åadtjoejim daejredh ahte

earret eará

• (sme) Suohkaniin lea mearridanváldi earret eará almmolaš čujuhusaid dáfus. → Tjïelti leah nænnoestimmiereaktah gaskem jeatjah byjjes årromesijjiej muhteste.

guhkes áiggi/guhkit áiggi

• (sme) Sámediggi lea guhkit áiggi moaitán Stáhtavuvddiid eanahálddašemiid. → Saemiedigkie lea guhkiem Staateskåaki eatnemereeremh laajhteme.
• (sme) - Mii leat guhkit áiggi geahččalan dan. → - Mijjieh libie guhkiem dam voejhkelamme.

misc

• (sme) Buori beaivvi. → Buerie biejjie.
• (sme) Mánáidskuvlla son váccii Praahkes, reálaskuvlla Rørosas, landsgymnása Orkdaeles ja šibitdoavtterallaskuvlla Oslos. → Maanaskuvlem dïhte Praahkesne veedtsi, realskuvlem Plassjesne, landsgymnaasem Orkdaelesne jïh veterinærjïlleskuvlem Oslovisnie.
• (sme) Ášši DC 002/12. → Aamhtese DC 002/12.

Månnoeh + Pl+Nom

• (sme) Moai Laarain bođiime ruoktot. → Månnoeh Laarah gåetide böötimen.
• (sme) Moai áhčiin bođiime ruoktot. → Månnoeh aehtjieh gåetide böötimen.

jïh/gon/gonnoeh + sg.-pl:

ja=> gon eller gonnoeh når noe hører sammen, utgjør et par = f.eks "mor og far","bestemor og bestefar" + Legg også merke til at når du setter sammen parord, så må det siste ordet, f.eks "far" stå i Nominativ- Plural.=> "tjidtjie gon aehtjieh" eller "tjidtjie gonnoeh aehtjieh". aahka gonnoeh aajjah, tjidtjie gonnoeh aehtjieh = (Transfer Rule) Altså i de ordene som har konjunksjonen "gonnoeh" skal ha det siste lemma i Nominativ. Plural.

• (sme) eadni ja áhčči. → tjidtjie gonnoeh aehtjieh.
• (sme) Siessá ja máhka. → Seasa gonnoeh maakh.
• (sme) Muoŧŧá ja máhka. → Muahra gonnoeh maakh.
• (sme) Goaski ja máhka. → Gåeskie gonnoeh maakh.
• (sme) Ipmi ja eanu. → Jijmie gonnoeh jyönh.
• (sme) Ipmi ja čeahci. → Jijmie gonnoeh tjietsieh.
• (sme) Ipmi ja eahki. → Jijmie gonnoeh jiekieh.
• (sme) Attán juovlaskeaŋkka eadnái ja áhččái. → Tjidtjie gonnoeh aahtjan jåvlevadtesem vadtam.