Difference between revisions of "North Saami and South Saami/Regression tests"
Line 126: | Line 126: | ||
* {{test|sme|Sámegiela hálddašanguovllus leat dál 9 suohkana.|Saemiengïelen reeremedajvesne leah daelie 9 tjïelth.}} |
* {{test|sme|Sámegiela hálddašanguovllus leat dál 9 suohkana.|Saemiengïelen reeremedajvesne leah daelie 9 tjïelth.}} |
||
* {{test|sme|Olbmot fárrejit 9 suohkanii.|Almetjh 9 tjïeltese juhtieh.}} |
* {{test|sme|Olbmot fárrejit 9 suohkanii.|Almetjh 9 tjïeltese juhtieh.}} |
||
* {{test|sme|Sámediggeráđđi lea dán áigodagas doallan 7 čoahkkima ja lea meannudan 68 ášši.|Saemiedigkieraerie daennie boelhkesne 7 tjåanghkoeh åtneme jïh 68 aamhtesh |
* {{test|sme|Sámediggeráđđi lea dán áigodagas doallan 7 čoahkkima ja lea meannudan 68 ášši.|Saemiedigkieraerie daennie boelhkesne 7 tjåanghkoeh åtneme jïh 68 aamhtesh gïetedalleme.}} |
||
Revision as of 16:15, 28 November 2016
Run with t/update-latest
and then check svn diff t
to compare against previous test results (or read t/latest-regression.results). Note that the script adds a period to the end of all lines that are not terminated by punctuation.
See also Pending tests.
Word order
- (sme) Mun čálán girjji. → Manne gærjam tjaalam.
- (sme) Odne čálán dálu birra. → Daenbiejjien gåetien bïjre tjaalam.
- (sme) Odne lean čállán girjji. → Daenbiejjien gærjam tjaaleme.
- (sme) Álggus Ipmil sivdnidii almmi ja eatnama. → Aalkoevisnie Jupmele elmiem jïh eatnemem sjugniedi.
- (sme) Ipmil gohčodii čuovgga beaivin ja seavdnjadasa idjan. → Jupmele tjoevkem biejjine gåhtjoeji jïh jemhkelem jïjjine.
- (sme) Ipmil gohčodii gomuvuođa albmin. → Jupmele gåpmahtassem elmine gåhtjoeji.
- (sme) Ráđđi doaibmá Sámedikki ráđđehussan. → Raerie Saemiedigkien reerenassine jåhta. :: goh?
- (sme) Son bođii mu maŋis. → Dïhte mov mïnngesne båetieji.
- (sme) Goahccemuoraiguin huksejit viesuid ja ráhkadit báhpára. → Gåehtsuvemoerigujmie gåetieh bigkieh jïh paehperem darjoeh.
- (sme) Goahccemuoraiguin huksejit earret eará viesuid ja ráhkadit báhpára. → Gåehtsuvemoerigujmie gaskem jeatjah gåetieh bigkieh jïh paehperem darjoeh.
- (sme) Sámi giellaguovddážiid evalueren galgá čájehit movt giellaguovddážat leat organiserejuvvon ja movt dat devdet Sámedikki mihttomeriid. → Saemien gïelejarngi vuarjasjimmie edtja vuesiehtidh guktie gïelejarngh öörnesovveme jïh guktie dah Saemiedigkien ulmieh dievhtieh.
- (sme) Dievasčoahkkinjođihangotti árvalus mearriduvvui ovttajienalaččat. → Dïevestjåanghkoejuhtiehtimmiemoenehtsen åssjele aktenraeresne nænnoestovvi
- (sme) Mun orun ruovttus. → Manne gåetesne årroem.
Subjunctions
deleting ahte
Verbs
Negation
- (sme) Mun in boahtán. → Idtjim manne båetieh.
- (sme) Mun in boađe. → Im manne båetieh.
- (sme) ii leat ieš sápmelaš → ij leah jïjtje saemie
- (sme) Ale boađe. → Aellieh båetieh.
Adjective agreement
- (sme) Dat lea buorre biila. → Dïhte buerie bïjle.
- (sme) Mun vuoján buriin biillain. → Manne buerie bïjline vuajam.
- (sme) Mun oainnán buori biilla. → Manne buerie bïjlem vuajnam.
muvhte, gellie,
- (sme) Čuovo muhtin muora olles jagi. → Dåeredh muvhtem moerem abpe jaepiem.
- (sme) Muhtin guovlluin leat muorat. → Muvhtene dajvesne leah moerh. :: OBS Numeral
- (sme) Muorat leat buot máilmmiosiin. → Moerh gaajhkene eatnemeboelhkesne. :: OBS Numeral
- (sme) Muhtun muoras lea olmmoš. → Muvhtene moeresne lea almetje.
- (sme) Galli lanjas leat olbmot? → Gelline tjïehtjelisnie leah almetjh?
Numeral phrases
- (sme) Mus leat guokte láibbi. → Mov leah göökte laejpieh.
- (sme) Válden golmma guoli meađđemiid. → Golmen guelien mietenh vaeltiejim. :: Men burde det være dette(OHM): guelmien guelien, golmen guelien
- (sme) Mun darvvihin GPS golmma guollái. → Manne GPS:m golmen gualan dibrehtim. :: Men burde det være dette(OHM): guelmien gualan, golmen gualan
- (sme) Mun válden guokte guoli mielde. → Manne göökte guelieh mealtan vaeltiejim.
- (sme) Bussá borrá golbma guoli. → Gaahtoe golme guelieh bårra. :: Men burde det være dette(OHM): golme guelieh
- (sme) Ipmil sivdnidii guokte stuorra čuovgga. → Jupmele göökte stoere tjoevkh sjugniedi.
- (sme) Mun vuvden girjjiid golmma olbmui. → Manne gærjah golmen almetjasse doekim.
- (sme) Sámediggi árvvoštallá 9 suohkana. → Saemiedigkie 9 tjïelth vierhtiedalla.
- (sme) Attán dan guovtti guollái. → Dejtie göökte guelide vadtam.
- (sme) Mun darvvihan GPS dán golmma guollái. → Manne GPS:m daejtie golme guelide dibrehtem.
- (sme) Dán golmma guolis leat meađđemat. → Daejnie golme gueline leah mietenh.
- (sme) Mun válddán iskosa dán golmma guolis. → Manne pryövenassem daejstie golme guelijste vaaltam.
- (sme) Mun boađán dainna golmmain guliin. → Manne dej golme gueliejgujmie båatam.
- (sme) Mun válddán dán golmma guoli meađđemiid. → Manne daaj golme gueliej mietienidie vaaltam.
Habitiv:
- (sme) Mus lea beana. → Mov lea bïenje.
borranmiella, goiku
If you in the source language have a +Pron+Pers or noun in lokativ followed by the verb leat/lea and then the words "Sulten/borranmiella" or "Tørst/go" than then put the lokativ +Pron+Pers or noun in sg. nominativ f.eks "manne" with the verbs "bårrestohtedh" or "gåjhkelovvedh", ofcourse personbøyd i forhold til Pron+Pers.
- (sme) Mus lea borranmiella. → Manne bårrestovvem.
- (sme) Mis lea borranmiella. → Mijjieh bårrestovvijibie.
- (sme) Mus lea goiku. → Manne gåjhkelovvem.
Copula constructions
If you in the source language have a verb "lea" in Ind+Prs , then removed the "lea" in the target language.
- (sme) Áhčči lea ruovttus. → Aehtjie gåetesne.
- (sme) Mun lean studeanta. → Manne studeente.
- (sme) Dat lea fiskes biila. → Dïhte viskes bïjle.
Questions
- (sme) Goas lihkat? → Gåessie tjuedtjelh?
- (sme) Galggango riŋget? → Edtjem ringkedh?
Cases
- (sme) Mánáidskuvlla son váccii Praahkes, reálaskuvlla Rørosas, landsgymnása Orkdaeles ja šibitdoavtterallaskuvlla Oslos. → Maanaskuvlem dïhte Praahkesne vaedtsieji, realskuvlem Plassjesne, landsgymnaasem Orkdaelesne jïh veterinærjïlleskuvlem Oslovisnie.
- (sme) Ášši DC 002/12. → Aamhtese DC 002/12.
Numerals
Årstall
- (sme) Paul Fjellheim lea riegádan 1931:s. → Paul Fjellheim jaepien 1931 reakadamme.
- (sme) Jagis 2001 nammaduvvui son mielláhttun Sámi vuoigatvuođalávdegoddái. → Jaepien 2001 dïhte lïhtseginie Saemien reaktanmoenehtsasse nommehtovvi.
TALLORD: 4:
For tallet 1, 21, 31, 41, 51, 61 etc.
- (sme) Mus lea okta guolli. → Mov lea akte guelie.
- (sme) Mun dohppen ovtta guoli. → Manne aktem gueliem dïjpem.
- (sme) Diet leat ovtta guoli meađđemat. → Doeh akten guelien mietenh.
- (sme) Dan adden ovtta guollái. → Dam akten gualan vedtiejim.
- (sme) Ovtta guolis lei dielku. → Aktene guelesne lij flïehke.
- (sme) Dat bođii ovtta guolis. → Dïhte aktede gueleste båetieji.
- (sme) Áhkku bođii ovttain guliin. → Aahka aktine gueline båetieji.
- (sme) Dát rehkenastojuvvo oktan guollin. → Daate aktine gueline ryöknesåvva.
- (sme) Válden iskosa guovtti guolis. → Pryövenassem gööktede gueleste vaeltiejim.
- (sme) Dát golbma guoli leat buoremusat. → Daah golme guelieh bööremes.
- (sme) Mun válddán dán golbma guoli. → Manne daejtie golme guelide vaaltam.
- (sme) II Evttohusat ja mearkkašumit. → II Uvtelassh jïh mïerhkesjimmieh.
- (sme) Dát leat guovtti guoli meađđemat. → Daah göökten guelien mietenh.
- (sme) Guovtti guolis ledje dákkárat. → Gööktene guelesne lin dagkerh
- (sme) Áhkku bođii golmmain guliin. → Aahka golmine gueline båetieji. :: Men burde det være dette(OHM): golmine gueline
- (sme) Diet rehkenastojuvvo golbman guollin. → Doete golmine gueline ryöknesåvva. :: Men burde det være dette(OHM): golmine gueline
- (sme) Áhkku bođii guvttiin guliin. → Aahka gööktine gueline båetieji.
- (sme) Diet rehkenastojuvvo guoktin guollin. → Doete gööktine gueline ryöknesåvva.
- (sme) Jávrris leat golbma guoli. → Jaevresne leah golme guelieh. :: Men burde det være dette, (OHM): golme guelieh
- (sme) Golmma guolis ledje meađđemat. → Golmene guelesne lin mietenh. :: Men burde det være dette(OHM): golmede gueleste
- (sme) Dalle go áhčči lei čieža jagi. → Dellie goh aehtjie lij tjïjhtje jaepieh. :: Bergsland
- (sme) Sápmelaččat orrot njealji riikkas. → Saemieh njieljene rïjhkesne årroeh. :: or årroeminie
- (sme) Sámegiela hálddašanguovllus leat dál 9 suohkana. → Saemiengïelen reeremedajvesne leah daelie 9 tjïelth.
- (sme) Olbmot fárrejit 9 suohkanii. → Almetjh 9 tjïeltese juhtieh.
- (sme) Sámediggeráđđi lea dán áigodagas doallan 7 čoahkkima ja lea meannudan 68 ášši. → Saemiedigkieraerie daennie boelhkesne 7 tjåanghkoeh åtneme jïh 68 aamhtesh gïetedalleme.
- (sme) Gitta jagi 2007 rájes lea Sámediggeráđđi árjjalaččat bargan dan ala ahte sámi mánát geat leat mánáidsuodjalusa fuolahusas, galget oažžut vuoigatvuođaid sin kultuvrii, ja galget beassat hállat sin giela. → Öövre jaepien 2007 raejeste saemiedigkieraerie eadtjohkelaakan dejnie barkeme ahte saemien maanah gïeh maanavaarjelimmien hoksesne, edtjieh reaktah sijjen kultuvrese åadtjodh, jïh edtjieh åadtjodh sijjen gïelem soptsestidh.
- (sme) Dattetge lea dárbu dovddahit dan čielgasit láhkaásahusain mat gusket mánáid bearráigeahččamii biebmoruovttuin ja mánáidsuodjalanásahusain, cealká Sámediggeráđi lahttu Ellinor Marita Jåma. → Daerpies darhkan dam tjïelkeslaakan jiehtedh laakenjoelkedassine mah maanaj vuartasjimmiem jieliehtimmiegåetine jïh maanajvaarjelimmieinstitusjovnine dijpieh, saemiedigkieraerien lïhtsege Ellinor Marita Jåma jeahta.
- (sme) Don galggat leat mielde ráhkadeamen buori bargobirrasa ja buriid bargodiliid. → Datne galkh mealtan årrodh buerie barkoebyjresem jïh buerie barkoetsiehkieh darjodh.
- (sme) Lea vejolaš addit stipeandda sihke joatkkaskuvlla ohppiide, ja allaskuvlla ja universiteahta studeanttaide. → Gåarede stipeendem vedtedh dovne jåarhkeskuvlen learoehkidie, jïh jïlleskuvlen jïh universiteeten studeentide.
- (sme) Buohkaide geat máhttet sámegiela, lea stuora árvu beassat sámástit nu olu oktavuođain go vejolaš. → Gaajhkesidie gïeh saemiengïelem maehtieh, stoere aarvoe åadtjodh saemiestidh dan jïjnjem goh gåarede.
- (sme) Sámegiela geavaheddjiidlogu lassáneapmi lea dan duohken ahte lea vejolaš geavahit sámegiela buot servodatsurggiin ja buot oktavuođain. → Saemiengïelen utnejilåhkoen læssanimmie båata destie ahte gåarede saemiengïelem gaajhkene siebredhsuerkesne jïh gaajhkene lehkesne utnedh.
Special issues
oaivvildit
- (sme) Sámediggeráđđi oaivvilda ahte mánnái lea buoremus maiddái sin kultuvrralaš ja gielalaš identitehta goziheapmi. → Saemiedigkieraerien mïelen mietie maanese bööremes aaj sijjen kulturelle jïh gïeleh identiteetem geehtedidh.
boahtit fápmui
- (sme) Dát rievdadusat bohtet fápmui miessemánu 1. b. 2012 . → Daah jorkestimmieh suehpeden 1. b. 2012 aelkieh juhtedh .
orru leamen
If you in the source language have a Ind+Prs+Sg3 of "orrut" and the Actio+Ess of "leat" leamen, then put the Ind+Prs+Sg3 og the werb of "vååjnedh" og "govledh" (Lexical. Selection)
- (sme) Diet orru leamen somá. → Doete luste govloe.
- Kommentar: mulig oversetting er også : Dïhte luste vååjnoe.
- Kommentar: mulig oversetting er også : Dïhte luste dobtoe.
oaivi (sg.)=>åejjieh (pl.)
- (sme) Mus lea oaivi bávččas. → Mov åejjieh saejriedieh.
- (sme) Mus lea oaivi bávččas. → Mov lea åejjiesaejrehts.
earret eará
- (sme) Suohkaniin lea mearridanváldi earret eará almmolaš čujuhusaid dáfus. → Tjïelti leah nænnoestimmiereaktah gaskem jeatjah byjjes årromesijjiej dïehre.
Månnoeh + Pl+Nom
- (sme) Moai Laarain bođiime ruoktot. → Månnoeh Laarah gåetide båetiejimen.
- (sme) Moai áhčiin bođiime ruoktot. → Månnoeh aehtjieh gåetide båetiejimen.
jïh/gon/gonnoeh + sg.-pl:
ja=> gon eller gonnoeh når noe hører sammen, utgjør et par = f.eks "mor og far","bestemor og bestefar" + Legg også merke til at når du setter sammen parord, så må det siste ordet, f.eks "far" stå i Nominativ- Plural.=> "tjidtjie gon aehtjieh" eller "tjidtjie gonnoeh aehtjieh". aahka gonnoeh aajjah, tjidtjie gonnoeh aehtjieh = (Transfer Rule) Altså i de ordene som har konjunksjonen "gonnoeh" skal ha det siste lemma i Nominativ. Plural.
- (sme) eadni ja áhčči. → tjidtjie gonnoeh aehtjieh.
- (sme) Siessá ja máhka. → Seasa gonnoeh maakh.
- (sme) Muoŧŧá ja máhka. → Muahra gonnoeh maakh.
- (sme) Goaski ja máhka. → Gåeskie gonnoeh maakh.
- (sme) Ipmi ja eanu. → Jijmie gonnoeh jyönh.
- (sme) Ipmi ja čeahci. → Jijmie gonnoeh tjietsieh.
- (sme) Ipmi ja eahki. → Jijmie gonnoeh jiekieh.
- (sme) Attán juovlaskeaŋkka eadnái ja áhččái. → Jåvlevadtesem tjidtjie gonnoeh aahtjan vadtam.